TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Agressiivse käitumise põhjused liikluses

Aasma, Andres (2016) Agressiivse käitumise põhjused liikluses. [thesis] [en] Causes of Aggressive Behavior in Traffic.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (498kB)
[img] PDF - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (152kB)

Abstract

Kõigis inimestes on sündides peidus juba vähemal või suuremal määral agressiivsust. Liikluses esinevad situatsioonid võivad seda inimeses rohkem esile kutsuda. Agressiivsed juhid on rooli taga emotsionaalsed ja enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendavad nad teiste inimeste heaolu arvelt. Peale selle on neil ka suurem risk sattuda liiklusõnnetustesse. Käesoleva töö eesmärk oligi välja selgitada põhjused, mis panevad inimesi liikluses agressiivselt käituma ja leida lahendusi kuidas agressiivset käitumist liikluses vähendada. Inimestel on vastavalt oma suhtumisele ja kogemustele välja kujunenud kindel sõidustiil. Töö esimeses osas tuli välja, et juba varases eas on üheks mõjutajaks vanemate suhtumine. Kui vanemad käituvad riskeerivalt ja agressiivselt, siis suure tõenäosusega kandub see üle ka nende lastele. Lapsed võivad tunda survet käituda samamoodi riskeerivalt ja agressiivselt. Samuti kui laps on üles kasvanud hoolimatus ja vägivaldses keskkonnas, siis suure tõenäosusega kaldub ta ka ise vägivaldsusele. Nii võivad erinevad situatsioonid liikluses temas hiljem välja tuua agressiivsuse ja see annab talle võimaluse liikluses ennast välja elada. Agressiivse sõidustiili tunnused on tugevad kiirendused ja pidurdused, pidev sõiduridade vahetus, pidev kiiruse ületamine, tulede vilgutamine ja helisignaali põhjuseta kasutamine. Nende tunnuste põhjal võib väita, et agressiivne juht on sama ohtlik kui joobes seisundis juht. Kuna agressiivne juht ei kontrolli enda emotsioone ja tundeid, seega ei suuda ta keskenduda liiklusoludele, tema tähelepanu on hajunud ning ta ei suuda kontrollida sõidukit piisava kindlusega ja võib seetõttu sattuda liiklusõnnetusse. Töö empiirilises osas koostas autor eesmärkide saavutamiseks lähtuvalt teoreetilisest osast kaheksa hüpoteesi, mis hiljem leidsid osaliselt ka kinnitust. Kõigepealt tuli uurimuse analüüsi käigus välja peamised erinevused naiste ja meeste vahel. Selgus, et mehed kasutavad olulisel määral naistest rohkem riskeerivat ja vihast sõidustiili, mis tähendab, et nad ei suuda liikluses piisavalt keskenduda ja ennast kontrollida ja sellega võivad tekitada oluliselt rohkem liiklusohtlike olukordi. Sellepärast peab paika ka statistika, mille kohaselt mehed põhjustavad iga aasta 70-80% liiklusõnnetustest. Naised käituvad liikluses rahulikumalt ja tasakaalukamalt kui mehed. Erinevused tulid välja ka noorte ja eakamate juhtide vahel, kus selgus, et noored juhid võtavad rohkem riske ja on liikluses vihasemad. Sarnased erinevused on ka kõrgharidusega ja kesk- või põhiharidusega juhtide vahel. Tuli välja, et inimesed, kellel on madalam haridus, käituvad liikluses agressiivsemalt kui kõrgharidusega inimesed. Peale selle mõjutab ka perekonnaseis oluliselt autojuhi sõidustiili. Analüüsi käigus tuli välja, et vallalised juhid võtavad rohkem riske rikkudes liikluseeskirju ja samuti väljendavad rohkem viha kui suhtes või abielus inimesed. Uurimuses ei leitud statistiliselt olulist seost juhistaaži ja sõidustiilide vahel, mis võib tuleneda sellest, et uurimuse valimi moodustasid enamasti noored inimesed. Lisaks ei leitud tugevat seost ka enesehinnangu ning sõidustiili vahel. Viimane võis tuleneda sellest, et küsimustikule vastajad ei olnud siirad ja vastasid nii nagu tahaks, et oleks, mitte nii nagu nad tegelikult käituvad või tunnevad. Kahe viimase punkti jaoks tuleks viia läbi täiendav uuring. Esiteks leida võimalus, kuidas kaasata uurimusse ka vanemaid inimesi ja teiseks minna rohkem sügavuti teemasse, mis puudutab inimese enesehinnangut ja sellest tulenevaid omadusi. Uurimusest tulenevalt tegi autor ettepaneku, et liiklustunnid võiksid olla õppeprogrammis kohustuslikud juba vähemalt põhikoolist alates. Kuna inimese hoiakud kujunevad juba varases eas ja talletuvad tema alateadvusesse. Seda kinnitab ka töös püstitatud hüpotees, mis leidis kinnitust, et inimese lapsepõlv mõjutab tema käitumist täiskasvanuna. Kui lapsed varases eas mängivad arvutimänge, kus kõik on võimalik ja lubatud, siis neil puudub reaalne ülevaade tegelikust elust ja liiklusest. Seetõttu tuleks neile vastava koolituse saanud inimese poolt õpetada liiklusseadust ja liikluskultuuri, et nad mõistaks ohte reaalses elus ja oskaksid ka nendest hoiduda kasvõi jalakäijana liigeldes. Järgmisena võib välja tuua asjaolu, et tänasel päeval juhiluba tegema asudes kontrollitakse vaid seda, kas inimene kuuleb ja näeb. Arstlik luba väljastatakse ilma pikema uurimiseta. Vajalikud oleksid ka täiendavad psühholoogilised testid või uuringud, et kindlaks teha kas antud isik üldse sobib autojuhiks või mitte. Sellega välistataks olukordi, kus liiklusesse on sattunud sinna ebasobivad juhid. Hetkeseisuga lubatakse praktiliselt kõik soovijad liiklusesse, kes näevad, kuulevad ja suudavad ära teha liikluseksamid. Hiljem liikluses nähakse tagajärgi kas rikkumiste või hukkunute arvu põhjal. Siis on juba hilja hakata trahvi tegema ja lootma, et rahaline karistus muudab inimese suhtumist ja hoiakuid. Trahvide määramisel tegeletakse tagajärgedega, kuid tuleks kõrvaldada põhjused. Ehk siis teine ettepanek oleks lubade taotlemisel arstliku kontrolli läbimise nõuete üle vaatamine ja lisa punktide lisamine, et välistada edaspidiselt agressiivsete ja ohtlike juhtide sattumist liiklusesse. Lisaks tuleks tõhustada liiklusjärelevalvet. Hetkel valitseb Eestis mentaliteet, et iga-aastaselt tõstetakse trahvimäärasid. Eestis hetkel kehtivad karistused on palju rangemad ja rahaliselt suuremad kui paljudes teistes heaolu riikides Euroopas, olenemata sellest, et Eesti keskmised palgad on madalamad kui võrreldatavates Euroopa riikides. Trahvi määrade tõstmisega tekitatakse olukord kus karistatakse karmilt neid üksikuid inimesi kes vahele jäävad. Suurem hulk inimesi, kes vahele ei jää, neil tekib karistamatuse tunne, mis vastavalt töös leitud uuringule on üks põhjustest, millest kujuneb välja agressiivne käitumine liikluses. Viimasel ajal on saanud aktuaalseks ka teema isesõitvatest autodest. Kui tulevikus peaksid teedele tekkima isesõitvad autod, siis liikluspilt peaks muutuma rahulikumaks, kuna masinatel pole lapsepõlve, kujunenud hoiakuid ja tundeid. Seega peaks agressiivne käitumine liikluses vähenema, mis omakorda vähendaks ka liiklusõnnetuste ja hukkunute arvu.

Abstract [en]

There is some aggressiveness, to a larger or smaller extent, in all people as they are born. Various situations of traffic can bring it out in a person. When aggressive drivers are behind the steering wheel they are emotional and express their needs, feelings and thoughts at the expense of other people´s well-being. Furthermore, they are at an increased risk of being involved in a traffic accident. The purpose of this paper is to find out the reasons that cause people to behave aggressively in traffic and to find solutions how to reduce aggressive behaviour in traffic. People have acquired, according to their attitude and experience, a certain style of driving. It came out in the first part of this paper that the parents´ attitude is one of the factors that influence already in a very young age. If the parents behave riskfully and aggressively then with great probability this will pass to their children. The children may feel pressure to act riskfully and aggressively as well. Likewise, if a child has grown up in an uncaring and violent environment then with great probability he himself tends to be violent. In consequence various situations in traffic can bring forth aggressiveness in him and this will give him a chance to take it out in traffic. The characteristics of aggressive style of driving are strong accelerations and brakings, constant crossing the lane (weaving), constant exceeding speed limits, flashing the lights and improper horn usage. According to these characteristics can be stated that an aggressive driver is as dangerous as a driver who drives under the influence of alcohol. That is why it has been established that an aggressive driver is involved in a traffic accident more often than a driver under the influence of alcohol. To achieve the aims by virtue of the theoretical part of this paper the author put up 8 hypotesis in the empirical part of the paper that later were partly confirmed. Firstly, as a result of the analysis main differences between women and men came out. It appeared that men use importantly more than women riskful and angry style of driving, which means that in traffic they are not able to concentrate enough and to control themselves and as a result can provoke importantly more dangerous situations in traffic. That is why the statistics show that men cause each year 70-80% of traffic accidents. Women, on the contrary, are more calm and pacient in traffic than men. The reason can be the fact that women often suffer depression at a younger age and at an older age depressive behaviour does not appear in an aggressive way. The differences came out also between young and elderly drivers as it turned out that young drivers take more risks and are more angry in traffic. Similar differences are also between the drivers with higher education and with secondary and basic education. It became evident that people with lower education behave more aggressively in traffic than those with higher education. In addition to that marital status also influences to a large extent the style of driving. In the course of the analysis it turned out that single drivers take more risks breaking the traffic rules and also express more anger than married people or people who live with a partner. In this resurch there was not found a statistically important connection between the length of driving experience and the style of driving. The reason may be that the sample of the resurch consisted mainly of younger people. Also no strong connection was found between self-estimate and the style of driving. The latter may have resulted of the fact that those who answered to the questions were not sincere and they answered as they would have wanted to behave and not in a manner they really act and feel. As to these two last points there should be done an additional resurch. Firstly, to find a possibility how to involve older persons in the resurch, and secondly, to inquire more deeply in the theme related with self-estimate. As a result of the resurch the author made a proposal that the classes of traffic should be in the curriculum starting already from the elementary school as attidudes in people develop at a young age and are stored in their unconscious mind. Secondly, when getting the driving licence only the fact whether the person can see and hear is checked. In one word, the medical permit is given out on very simple conditions. Additional psychological tests or resurch should be necessary to find out whether the person is suitable to become a driver or not. So could be avoided the situations where there are unsuitable drivers in traffic. In addition, traffic supervision should be made more efficient, instead of rising the traffic fines. With traffic fines only few people will be severely punished, only those who are accidentally caught by the police. But the majority who are not caught by the police get the feeling of inpunity that, as was found in the paper, causes aggressive behaviour in the traffic. Latterly self-driving cars have become very actual. If these cars should appear on roads it would lessen aggressive driving and the number of traffic accidents.

Item Type: thesis
Advisor: Inna Gorislavskaja
Subjects: Transport > Traffic management > Traffic psychology
Divisions: Institute of Engineering > Automotive Engineering
Depositing User: Andres Aasma
Date Deposited: 30 May 2016 10:06
Last Modified: 30 May 2016 10:06
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/1993

Actions (login required)

View Item View Item