TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Koostöömudeli arendamine väikeettevõtete vahel siseriiklikul kaubaveol

Vaiksaar, Maarja (2016) Koostöömudeli arendamine väikeettevõtete vahel siseriiklikul kaubaveol. [thesis] [en] A Cooperation Model Development Between Micro and Small Businesses in National Freight Transport.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (490kB)

Abstract

Käesolevas uurimustöös käsitles autor koostöömudeli arendamist ja potentsiaalset rakendamist Eesti transpordisektori väike-ettevõtete vahel ning analüüsis koostööle suunatud konkurentsi, kui ettevõtete kuluefektiivsema tegutsemise arendamise strateegiat. Tänapäeva kiiresti arenevas e-kaubanduse ja internetiajastul, mil kaup liigub suures osas LTL saadetistena, erinevatel marsruutidel ja suures mahus, on oluline roll äristrateegias koostööle suunatud konkurentsil, et olla edukas ning kliendi ootustele vastav ettevõte. Välismaa analoogettevõtete tegevuspraktika on näidanud, et koostööle suunatud konkurentsi rakendamine võimaldab ettevõtetel tegutseda kuluefektiivsemalt ning pakkuda kvaliteetsemat, mõistliku hinnaga, kiiret ja usaldusväärset teenust ka LTL saadetiste puhul. Turu-uuringule ning teoreetilise uurimuse tulemustele tuginedes kirjeldas autor koostöömudelit, mis sobiks autori hinnangul Eesti turule, et parandada transpordiettevõtete kuluefektiivsust ning konkurentsivõimet. Koostöömudel võimaldab prognooside kohaselt ettevõtetel kes seda rakendavad, optimeerida kulusid ja teostatavat tööd, samal ajal tagades parema lõpptulemuse kliendile. Mudeli idee seisneb paljude väikeste ettevõtete töö sünkroniseerimises ning kaupade konsolideerimises moodustades ettevõtete liidu, et vähendada transpordile tehtavaid kulutusi. Liidu siseselt on organiseeritud partnerettevõtetele administreerimistegevuste tugi, ühiselt juhitud terminalivõrgustik ning süsteemsed veod, läbi mille võidavad ettevõtted nii majanduslikult kui ka ajaselt. Liitu kuulumise eelitena toob autor välja ka riskide maandamise ja kulude hajutatamise, sest mitme osanikuga liidus on vastutus jagatud. Samuti on suuremad võimalused investeeringuteks ning vajadusel kasvõi pangalaenu saamiseks. Uurimustöö koostamisel kasutas autor ühe andmekogumise meetodina võrdlusanalüüsi Suurbritannias ning saadud tulemustele tuginedes järeldas, et koostöö on efektiivne vahend tööprotsesside optimeerimiseks ning kulude vähendamiseks. Olemasolevad terminalivõrgustikud, mida kasutavad parnterettevõtted tehes koostööd, toimivad Suurbritannias ning ka mujal maailmas efektiivselt ning seda kinnitavad nii sarnaste organisatsioonide osanikud kui ka nende teenuseid kasutavad partnerettevõtted. Kuigi Eesti on nii kaubamahtude kui ka pindala poolest võrdlusanalüüsis nimetatud riikide näidetest märkimisväärselt väiksem, ei ole see oluline aspekt koostöömudeli toimimises kahtlemiseks. Eestis on 10- 49 töötajaga transpordiettevõtteid 367 (potentsiaalsed koostööliidu partnerid), nende seas on palju ettevõtteid, kes sooviksid konkureerida rahvusvaheliste suurettevõtetega, kuid ei ole täna selleks oma jõuga võimelised. Selleks, et Eesti transpordisektori väike-ettevõtted oleksid konkurentsivõimelisemad nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, peame esmalt saama olukorra kontrolli alla siseriiklikul tasemel, et ettevõtted oleksid piisavalt tugevad ka rahvusvahelisel turul konkureerimiseks. Selleks vajavad nad alternatiivi rahvusvaheliste konkurentide siseriiklike terminalivõrgustike ja süsteemide kasutamisele ning üksikettevõttena on seda keeruline leida. Samal ajal on ka vedajaid ja FIE-sid, kes on rahul rahvusvaheliste suurettevõtete heaks töötamisega ja nad ei ole huvitatud oma ettevõtte laiendamisest või suuremast tulust. Neile on selline töökorraldus mugav ja riskivaba, tagatud on regulaarsem töö ning kindlam sissetulek. Intervjuudest saadud tagasisidele tuginedes tuleb tõdeda, et täna ei ole paljud ettevõtted muutustele piisavalt avatud ning see ka põhjuseks, miks paljude ettevõtete kasvupotentsiaal on piiratud. Levinud on üldine skeptiline meelestatus koostööle suunatud konkurentsi osas ning kardetakse kontrolli kaotamist oma ettevõtte tegevuse ja iseseisvuse üle. Autor analüüsis ka mudeli kasutamisest tulenevat mõju transpordisektoris ning selle toimimise võimalikkust Eestis. Mudel on hõlpsasti rakendatav Eesti turule, esimese väljakutsena näeb kompetentsete koostööparnterite leidmise. Selleks, et liidu töö sujuks ja tulemused oleksid ootuspärased, peavad kõik liikmed olema aktiivsed ning töötama ühise eesmärgi nimel. Projekti tasuvusaeg on prognooside kohaselt umbes kolm aastat. Kauba konsolideerimise ning vedude süstematiseerimise läbi kahaneksid tühjade veokite läbisõidukilomeetrid vähemalt 20% ning partnerettevõtete tegevus oleks kuluefektiivsem. Samuti kasvaks iga partnerettevõtte käive oluliselt, sest pakkudes kvaliteetset ja kiiret teenust võidavad ettevõtted kliente juurde. Positiivne oleks liidu efektiivne töö ka keskkonnale, sest heitegaaside kogus väheneks vastavalt tühjade veokite arvu vähenemisele samuti umbes 20%. Ohtudena näeb autor tugevaid konkurente rahvusvaheliste suurettevõtete näol, kellel on efektiivselt toimivad süsteemid ning väljaarendatud terminalivõrgustikud. Rahvusvahelistel ettevõtetel on ka suured ressurssid ja paremad võimalused investeeringuteks arendustegevusse. Samuti mängib olulist rolli FMCG kaupade osakaal Eesti turul, selle osa on umbes 70- 80% ning ka neil on juba olemasolevad terminalivõrgustikud, mida nimetatud ettevõtted kasutavad. Liiduga turule tulles võib esialgu üldine meelestatus transpordiettevõtete seas olla negatiivne ja partnerettevõtete veenmine liidu efektiivuses keeruline. Samuti on paljude osapooltega töö korraldamises suurem oht tekkivateks hälveteks, töö sünkroniseerimine nõuab aega ning pühendumust. Tulemusteni jõudmiseks kasutas autor abivahendina uurimisküsimusi, millele töö koostamise käigus vastused leidis. Püstitatud küsimused on välja toodud töö sissejuhatuses. Turu-uuringu raames kaasati projekti arendusse ettevõtete juhte ning logistikavaldkonna spetsialiste, saamaks tagasisidet ning ettepanekuid mudeli areduseks. Autori eesmärk oli tuginedes kogutud andmetele veenda koostööliidu potentsiaalseid koostööparntereid mudeli perspektiivikuses ning selle rakendamisest tulenevate positiivsete mõjude esinemises, tutvustades neile välismaa analooge. Autori hinnangul tõestati käesolevas uurimistöös, et teoreetiliselt on mudeli kasutamine Eestis võimalik ning annab suure tõenäosusega kirjeldatud tulemusi. Autor leiab, et koostöö kui ettevõtete töö optimeerimise olulise vahendina laialdasema kasutamise vajalikkus Eesti transpordisektoris on vaid aja küsimus ning koostöömudelite kasutamise võimalused pälvivad lähematel aastatel aina rohkem tähelepanu. Eriti oluline on see väikeettevõtete konkurentsivõime seisukohalt arvestades, et täna on turg jaotatud laias laastus vaid mõne suurema ettevõtte vahel, kes turgu juhivad ja kontrollivad. Võttes arvesse kui positiivseid tulemusi on analoogne koostöö andnud transpordiettevõtetele mujal maailmas, leiab autor, et koostööle suunatud konkurents äris on täna ettevõtete edu võti ning võiks olla nimetatud ettevõtete päästerõngaks ka Eestis. Kuna autor ei suutnud ajapiirangu tõttu pilootprojekti vajalikus mahus praktikas käivitada, ei ole 100% järelduste tegemine mudeli toimimise ja efektiivsuse osas võimalik. Edasiarendusena näeb autor projekti toimimise põhjalikku analüüsi teatud aja vältel, et teha vastavad järeldused millele tuginedes mudelit vajadusel kohandada ning täiendada. Autor näeb ühe võimaliku edasiarendusena rahvusvaheliste partnerite kaasamist, et laiendada turgu välismaale ning teenindada ka cabotage ja cross trade vedusid. Samuti võiks kaaluda B2C teenuse lisandumist B2B-ile, sest internetiturundus on väga jõudsalt kasvamas ning nõudlus kiire ja kvaliteetse transporditeenuse järgi on vaatamata paljudele teenusepakkujatele eraklientide hulgas suur.

Abstract [en]

The main objective of this work is to answer three main questions: 1. In what way should the micro and small transportation companies cooperate? 2. How will cooperation improve their competitiveness and optimize their costs? 3. What kind of econimic and enviromental impacts will the cooperation model have? To complete this work, examples of effective, working cooperation models (pallet networks) used in the UK will be analysed. An Estonian market survey, which is based on unstructured interviews with logistics experts will also be documented. A cooperation model between small, domestic transportation companies will serve to improve their ability to compete in the transportation market. By cooperating they could improve their service quality and manage their costs more effectively. The idea behind the model is that when many small businesses work together they can synchronize their work, consolidate their goods and compete with the marketplace. By working together they are able to increase their work capacity and share in the management of this work, which as a result, reduces financial risk. A by-product of the decrease in the cooperative risk profile is that it increases the chances for outside investment and bank funding. In today`s sucsessful business model, there is an important emphasis on a company’s ability to react quickly to changes in the market due to the fast growth of the Internet era and e-commerce. This new trend facilitates LTL (Less Than a Container Load) shipment volumes. Therefore, these businesses need to adapt and find alternatives for traditional transportation models, which are now inferior. The author believes that cooperation is key to business success and sustainability. Many European countries already use cooperation to operate cost-effectively and to optimize work processes. A cooperation stategy increases company profits because it enables businesses to provide a better quality service with lower transportation costs. Cooperating with competitors helps to achieve this because the risks are spread between each cooperating company. The research in this project shows that cooperation between micro and small transportation companies is kept to a minimum at best and large international companies own around 45% of the market share. Such large companies have developed effective transportation networks and terminal systems to provide their customers a full service at a good price. There are many small businesses in the Estonian transportation market that find it hard to compete at this level due to geographical, cost and pricing limitations. For such small businesses to succeed and grow, this situation must first be controlled at a national level, where such entities can become established and experienced in cooperation before expanding further. By analysing the effects resulting from the use of cooperation models in the transport sector elsewhere, combined with the possibility of it functioning in the Estonian domestic market, the first challenge would be obtaining members for a cooperative. According to forecasts, an Estonian cooperative terminal will go through a network of approximately 30% of Estonia’s total domestic export of goods (FMCG are not taken into account) and the payback period would be around 3 years. Cargo consolidation and transport systemising would see a 15% reduction in overall costs via more effective management of empty passage kilometers through a cooperative. It would also see a reduction in emissions by 20%. There are also potential opportunities of developing and improving relations with Estonia’s international partners in order to expand the country’s overseas market presence. Consideration should also be given to the addition of B2C (Business to Customer) and B2B (Business to Business) services due to the rapid growth of internet marketing and demand for high speed and high quality transportation services to suit the high speed culture shift of today’s society. The author considers that cooperation between smaller transportation entities is an important tool to optimise work consignments and necessitates a growing country and economy, whilst at the same time, ensuring a stable platform to be able to compete at a higher level. It is only a matter of time before opportunities in cooperation warrant more attention as foreign and domestic markets expand and grow. For this reason, competition should be encouraged to promote growth and therefore, the author believes that cooperative models will become more and more relevant as Estonia’s economy grows.

Item Type: thesis
Advisor: Tõnis Hintsov
Subjects: Transport > Tansport of goods
Transport > Transport Economics
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Maarja Vaiksaar
Date Deposited: 01 Jun 2016 07:34
Last Modified: 01 Jun 2016 07:34
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/1955

Actions (login required)

View Item View Item