TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Rapla linnakeskuse muutmine tõmbekeskuseks

Rõõmus, Sille (2015) Rapla linnakeskuse muutmine tõmbekeskuseks. [thesis] [en] Re-designing of Central Part of the Town Rapla.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (30MB) | Preview
[img]
Preview
PDF - Supplemental Material
Download (35MB) | Preview
[img]
Preview
PDF - Supplemental Material
Download (3MB) | Preview
[img]
Preview
PDF - Supplemental Material
Download (3MB) | Preview
[img]
Preview
PDF - Supplemental Material
Download (327MB) | Preview
[img]
Preview
PDF - Supplemental Material
Download (59MB) | Preview
[img] PDF - Supplemental Material
Restricted to repository personnel only

Download (131kB)

Abstract

Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on saanud väikelinn Rapla - maakonna ja valla suurim keskus. Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla. Saabuda võib maanteed mööda või rongiga. Raplat läbivad kaks suuremat maanteed, nii on oluline roll Raplal mängida ka siit läbisõitjatele. Rapla linna iseloomustab sümpaatne inimmõõtmeline ja liigendatud linnaruum. Looklev jõgi, ajalooline kirik, linna sümboliks olev kivisild ning vaiksed kergliiklusele soodsad tänavad loovad väga hubase ja meeldiva elukeskkonna. Siiski võib linnast täheldada väljavooge nii inimeste kui funktsioonide näol. Suuremate kaubanduspindade tekkimine äärelinnadesse on tänapäeval loogiline suund, mis tuleneb inimeste liikuvusest ja mugavusest. Töö autor leiab, et seda võib tolereerida ja samal aja mõelda, kuidas muuta kesklinn atraktiivseks ja võimalusterohkeks, et inimesi äärelinnadest jälle keskusesse kutsuda. Inimesi võiks jätkuda nii siia kui sinna. Lõputöö planeeringuga luuakse selline ruum, mis oleks inimestele kutsuv ja samas linna kui tervikut täiendav – osa kesklinnast, mis aktiivsust sinna juurde tooks. Linnaline ruum, kus saaksid toimuda avalikud üritused ja kus saaks lihtsalt vaba aega veeta, oleks tasakaalustavaks elemendiks linna turismialasse või äärelinna kaubanduskeskustesse vajumise vastu. Aastaid tagasi sai laulda kõva häälega: “Depressiivsed Eesti väikelinnad!” . Hetkel on see kõik aga muutumas või vähemalt lootust on, et muutub. Meil ei ole võimalik minna muus suunas kui ainult edasi ja see on arhitektuuriliselt soodne aeg. Siiski tuleks õppida tehtud vigadest ja luues uut pidada silmas suurte mõtlejate õpetussõnu, et luua parem keskond ja suhtlusmaastik ning avalik ruum. Liialt oleme tõmbunud uute meediumite taha ja ei saa toast välja, et teiste inimestega suhelda. Tõsi, linnade keskused ei kutsugi ja ei võimalda enam tänapäeva inimestel omavahel suhtlemiseks kokku saada, sest maailm on vahepeal niipalju muutunud. Seega saab olema arhitektidel suur ülesanne kujundamaks tänapäevast suhtlusmaastikku, pidades silmas kõiki regionaalseid ja looduslikke eripärasid.

Abstract [en]

Once a knight mansion church vilage has become to be a small city called Rapla – bigest center of the parish and county. No corner of Estonia isn’t far away from the parish or city of Rapla. One can arrive with a bus or a train. Two mayor highways run thru Rapla so the city has a big role to play to the people passing thru as well. The city Rapla is defined by the likeble human close dimensions and well partitioned cityscape. A winding river, historic church, a stone bridge that’s a symbol of the city and quiet roads suitable for small traffic create a cozy and pleasing environment for living. All that said there are signs of people and practical functions movig out of the city. The creation of big commercial areas on the borders of citys is a fenomenon that is logical in the evolution of citys nowadays and is a product of comfort and movement possibilities. The author of this work finds that this is tollerable and is creating ways of finding new and exicting functions to the center of the city to make it more atractive and bringing in more options to move people from the suburbs back to the center. Theres pleanty of people to devide them here and there. The plan of the final thesis is to create such a space where one is drawn in to the center and is bringing the city together as a whole – a atractive space in the middle of the city where everything is drawn in. An urban space, where public events can be held and where one could just spend some free time, as a equilibrational element so the city wouldn’t sink twards tourism areas and suburban commercial centers. Years ago one could sing out loud: “Depressiivsed Eesti väikelinnad!” *. Now it all is changeing or atleast one can hope it is. We have no other way to go but forwards and now is a architectualy faveorable time. With all that say’d one must learn from the mistakes made and while creating new space one has to keep in mind what has been teached by the crate thinkers, to create a better environment, social landscape and public space. Too much have we been drawn behind new mediums and we wont get out of our homes anymore to socialize with other people. True – the city centers created arent giving us the possibilities to socialize and get together because the times have changed. So the architects have a big task at hand to create a modern social landscape, keeping in mind all the regional and natural particularities. * A song by the singer Hannaliisa Uusmaa talking about the depressive small citys of Estonia and they’r social particularities.

Item Type: thesis
Advisor: Hindrek Kesler
Subjects: Architecture > Applied Architecture > Architectural Design
Divisions: Institute of Architecture > Applied Architecture
Depositing User: Sille Rõõmus
Date Deposited: 22 Apr 2016 09:07
Last Modified: 22 Apr 2016 09:07
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/1698

Actions (login required)

View Item View Item