Jämedus

 

Kiu jämedusest sõltuvad väga suuresti kanga omadused ja eelkõige see, kuidas kangas käega katsudes tundub. Jämedusest olenevad sellised kanga omadused nagu jäikus, drapeeruvus (langus), lõnga ühtlus, kiu soojapidavus, materjali hingavus jm. Peenekiulisest kiudainest saab peenemat, pehmemat ja painduvamat lõnga ja kangast (nt rõivaste ja voodipesu jaoks). Jämedakiulisest toormaterjalist valmistatakse tugevamat, karmimat, jäigemat ja karvasemat lõnga ja kangast (nt kottide ja vaipade jaoks).
Kiu jämedus on oluline ka ketramisel.

Looduslikud kiud on ebaregulaarse jämedusega. Looduslike kiudude korral on kiu jämedus üks võimalus anda hinnang kiu kvaliteedile - peenemad kiud on parema kvaliteediga.
Keemiliste kiudude jämedus on kontrollitav ja reguleeritav tootmisprotsessi käigus. Keemilisi kiude on võimalik valmistada soovitava jämedusega, kas ühtlselt kogu kiu pikkuses või õhemate ja paksemate kohtadega teatud intervallide järel.

Kiu jämeduse iseloomustamiseks on mitu võimalust:

  1. Läbimõõt - avaldatakse mikromeetrites ehk mikronites (1µ= 10 astmel -6 m ehk 1/1000mm)

Keskmine kiudude jämedus on 12 - 40 µm (villal 15 - 60 µm, puuvillal 15 - 25 µm, siidil 10 - 15 µm, linal 12 - 16 µm, keemilistel kiududel 15 - 60 µm).
Tänapäeva kiumaailmas kasutatakse läbimõõtu kiudude jämeduse mõõtühikuna suhteliselt vähe, kuna eriti looduslike kiudude ristlõikepinnad on erikujulised ning kiudude laius varieerub isegi ühes ja samas kius.

Et eriliigiliste kiudude jämedused oleksid rohkem teineteisega võrreldavad, siis kasutatakse jämeduse väljendamiseks kaudseid mõõtühikuid, kus võrreldavateks suurusteks on kiudude pikkuse ja raskuse suhe. Kui näiteks üks teatud pikkusega kiud on teisest sama liigi kiudaine samast pikast kiust 4 korda raskem, siis peab see kiud olema teisest ka 4 korda jämedam.

Sellisteks kaudseteks mõõtühikuteks on meetriline number (Nm) ja tex.

  1. Meetriline number (Nm) - väljendab meetrites kiudude kogupikkust, mille raskus on 1g (ehk 1g-se massiga kiu pikkus meetrites).

1 Nm = m / 1g

Mida peenem on lõng (või kiud), seda suurem on meetriline number.
Mitmed firmad kasutavad meetrilist numbrit ka õmblusniitide jämeduse väljendamiseks.

  1. Tex - 1000 m (1 km) pikkusega kiu raskus grammides.

1 tex = g / 1000 m

1g materjali, jämedusega 1 tex, on 1000 m pikk.
Mida jämedam on kiud (või niit või lõng), seda suurem on number.

Tex-süsteemis kasutatakse järgmisi mõõtühikuid:

Tex = g/km; detsitex (dtex) = ; kilotex (ktex) = kg/km; millitex (mtex=mg/km)
Seega, 1 tex = 1000 mtex = 0,001 ktex

Meetrilise numbri ja texi vahelist seost väljendatakse: Tex = 1000/ Nm

Näiteks:

puuvillakiu Nm = 4500 - 8000; 1-4 dtex
villakiu Nm = 200 - 5000; 5000 - 200 mtex

  1. Den (denjee) - 9000 m pikkusega kiu raskus grammides

1 den = 1g/ 9000m

Denjee on tex-süsteemi erivorm.

Näiteks:

Loodusliku siidi jämedus on 1,8 - 1,19 den
Tehissiidi jämeduseks on 3,44 - 2,00 den
Peen puuvill, vill, kašmiir on 1 - 3 den

Enamik rõivaste valmistamiseks sobivad kiud on jämedusega 1-7 den, vaipade valmistamiseks sobilikud kiud on 15 - 20 den.
Kindlasti tulevad kõigile meelde Den-märgistused kauplustes müügilolevate õhukeste sukkade ja sukkpükste pakenditel.

Nii tex kui den on jämeduse mõõtühikud, mis näitavad kaalu kindlaksmääratud pikkuse kohta. Seega kiu raskus mõjutab mingil määral kiu suuruse numbrit. Selle süsteemi järgi on ühesuguse jämedusega (ja 9000 m pikad) viskoos, polüeteen ja polüamiid erinevate den numbriliste näitajatega, kuna viskooskiud on nendest kolmest kõige raskem, siis tema den on seetõttu ka kõige suurem ja polüeteenil on den kõige väiksem, kuna ta on kolmest kõige kergem.

Kiu jämeduse väljendamiseks kasutatakse veel ühte võimalust:

  1. Dpf - den filamendi kohta

Dpf saadakse kui lõnga suurus (jämedus) jagada filamentide arvuga, millest ta koosneb.
Näiteks : 40 den lõng, mis koosneb 20-st filamendist = 2 dpf


Kiu numbri määramine on võrdlemisi keerukas ülesanne ja tavaliselt vajatakse selleks laboratooriumi.

Praktikas kasutatakse abivõtteid:
Näiteks puuvillakiud on seda peenem, mida pikem ta on; villakiud on seda peenem, mida säbaram ta on.

Sobiva suurusega kiudude valik sõltuvalt otstarbest on väga oluline. Valides rõivaste valmistamiseks liiga jämedad kiud, saame kange ja ebamugava kanga ja valides liiga peened kiud sisustus- ja tehniliste tekstiilide jaoks, saame vähe vastupidavad ja vähese tugevusega tooted.

iDevide ikoon Mõtisklus
Mida tähendab märgistus sukkpükste pakendil - 20 DEN?
iDevide ikoon Mõtisklus
Kuidas oleks võimalik kõige lihtsamal moel määrata lõnga jämedust?

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

Diana Tuulik, 2011