Hügroskoopsus

 

Hügroskoopsus /absorbency/ on kiudude omadus imeda endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast. Hügroskoopsuse iseloomustamiseks võrreldakse materjali kaalu enne ja pärast niiskuse imamist ja väljendatakse protsentides.
Tekstiilkiudude põhiomadused eeldavad, et kiud peavad olema võimelised imama vähemalt 2-5% niiskust.

Niiskust satub kiududesse:

  • õhust (õhuniiskus, udu, vihm, vesi, lumi)
  • inimese nahalt (tavaline ainevahetus, higistamine)
  • tekstiili viimistlemisel (värvimisel, immutamisel jm)
  • hooldamisel (pestes, plekkide eemaldamisel jm)
  • kasutades (nt telgid, purjed, kalavõrgud jm)

Tekstiilkiudude võime, imada niiskust, on erinev. Kanga puhul on võimalik niiskusimamisvõimet suurendada kanga struktuuri abil ja viimistluse abil (nt kohevad ja struktuursed kangad on hügroskoopsemad kui sileda pinnaga kangad).

Olenevalt niiskuse toimest tekstiilkiududele, liigitatakse need:

  1. hügroskoopsed ehk niiskust imavad (looduslikud kiud, osa tehiskiude - viakoos, modaal, lyocell, cupro)
  2. mittehügroskoopsed ehk niiskust hülgavad (sünteeskiududest - polüester, polüpropeen; osa tehiskiude - atsetaat, triatsetaat)
  3. vees täielikult või osaliselt lahustuvad kiud (tehiskiududest - alginaat, sünteeskiududest - polüvinüülalkohol)

Vesi avaldab kiududele erilist mõju: temperatuur ja niiskus üheskoos mõjutavad kiuomadusi igale kiule eriomasel viisil. Iga kiud on võimeline imama just sellele kiule iseloomulikul määral niiskust (oleneb kiu keemilisest struktuurist) ja kiusse imatava niiskuse määr on sõltuvuses õhu niiskusest ja temperatuurist. Erinevad kiud imavad vett eri kiirusega ja erisuguses koguses (nt tsellulooskiud imavad niiskust kiiresti suures koguses, villakiud aeglaselt suures koguses, sünteetilised kiud väga vähe).

Kiu omadused peaksid säiluma suhteliselt ühesugustena nii kuivalt kui ka märjalt.
Kius sisalduv niiskus mõjutab mitmeid kiuomadusi (nt mass, tugevus, venivus jm), seetõttu katsetatakse tekstiilmatejale alati ühesugustes tingimustes, et tulemused oleksid võrreldavad.

Kirjanduses nimetatakse hügroskoopseteks /hygroscopic/ kiudusid, millel on võime imada niiskust, tundumata ise märjana.

Rõiva-, sisustus- ja tehnilisteks tekstiilideks kasutatakse nii hügroskoopseid kui ka mittehügroskoopseid kiude. Hügroskoopseid kiude kasutatakse tihti igapäevarõivastuse ja lasterõivaste valmistamisel, mittehügroskoopseid kiude kasutatakse rohkem pealisrõivaste (nt joped, vihmamantlid jne) valmistamisel. Vees täielikult lahustuvaid või osaliselt lahustuvaid kiude kasutatakse tehnilistes tekstiilides ja rõivatööstuses pigem abimaterjalidena töötlemis- ja/või tootmisprotsessis. Üldiselt on vees lahustuvus kahjulik kiuomadus. Mõnel juhul on see omadus siiski vajalik. Näiteks tehnilistes tekstiilides kasutatakse vees lahustuvaid kiude meditsiinis kirurginiidina, tootmisprotsessis kasutatakse sokitööstuses - sokke kootakse pideva toruna, sokkide vahele kootakse vees lahustuv eristuslõng, seega eralduvad sokid pesumasinas.

Kiudude hügroskoopsusest oleneb materjali hügieenilisus (nt sünteetilisest kiust särkides kondenseerub nahalt erituv niiskus kiu pinnale ning materjal on vastu nahka tundes märg). Niiskuse sidumine kiusse (hügroskoopsete kiudude puhul) on keemiline reaktsioon, kus vabaneb soojust, seetõttu tunduvad hügroskoopsed kiud soojadena. Hügroskoopsed kiud värvuvad väga hästi ja neil on hea värvikindlus. Hügroskoopsed kiud on ka head elektrijuhid, mistõttu hügroskoopseid kiude sisaldavad kangad ei tekita staatilist elektrit nii kergesti.

Keemias kasutatakse hügroskoopsete ja mittehügroskoopsete kiudude sünonüümidena mõisteid - hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed:

  • hüdrofiilsed - märguvad
  • hüdrofoobsed - märgumatud

Need mõisted iseloomustavad kiumolekulide võimet moodustada või mitte moodustada veega vesiniksidemeid. Hüdrofoobsetel kiududel on kalduvus kergesti ja kompaktselt määrduda õlidega, mistõttu need materjalid on raskesti puhastatavad.

Hügieenilisuse ja hooldatavuse seisukohalt on lisaks niiskuse imamisele oluline ka kiu võime niiskust ära anda. Niiskuse haihtumine ehk kuivamiskiirus selgub kõige paremini pestud rõivaste kuivatamisel. Kiiresti kuivavad sünteeskiud, kõige aeglasemalt annab niiskust ära puuvill. Näiteks mähkmetööstusele on oluline kiudude võime siduda niiskust, ilma et need tunduksid märjana, seetõttu kasutatakse enim viskoosi.

Mõned kiud tursuvad niiskuse mõjul (nt puuvill, viskoos), mis põhjustab kiu pikisuunalist kokkutõmbumist. Seda on oluline teada kasutamisel, hooldamisel, pesemisel. Kiu tursumine võib olla ka soovitud omadus. Näiteks linakiu kasutamine tuletõrjevoolikute valmistamisel oli hästi läbi mõeldud, kuna kiud märjaks saades tursus ja tihenes, muutudes vett läbilaskmatuteks.

Töötlemata linane kangas märjalt ja kuivalt. Märg kiud on tursunud ja lühenenud.

Vesi võib muuta ka kiu plastseks, see tähendab, et materjali saab märjalt venitada ja vormida. Samuti mõjub ka veeaur. Veeauru kasutatakse ka viimistlemisel, just plastsuse andmiseks materjalile selle kokkutõmbumisvastasel ja pehmendaval viimistlemisel. Tsellulooskiud muutuvad veega kokku puutudes plastseteks.

 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

Diana Tuulik, 2011