TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Sukatoodete tootmisprotsessi korraldamine ettevõttes AGN OÜ

Õisma, Siiri (2015) Sukatoodete tootmisprotsessi korraldamine ettevõttes AGN OÜ. [thesis] [en] Organisation of Manufacturing Process of Tights Products at AGN OÜ.

[img] PDF - Published Version
Restricted to repository personnel only until 22 May 2025.

Download (2MB)
[img] PDF (Lihtlitsents) - Supplemental Material
Restricted to repository personnel only until 22 May 2025.

Download (195kB)

Abstract

Paljud ettevõtted pööravad vähe tähelepanu tavade ja ettevõtte strateegiliste eesmärkide, turunõudluse ja konkurentsisuutlikkuse seostele. Üleilmastumise ja tehnoloogiliste muutuste kiirenemine nõuab, et produktiivsus ja kvaliteedi parandamine toimuksid samaaegselt. [16, p.168] Produktiivsuse alla võib liigitada tööajakulutuste ratsionaliseerimist, ehk antud ettevõtte puhul operatsiooniaegade ümberkalkuleerimist. Selleks, et kehtestada uued toodete töötlemise ajad, tuli teostada tööaja mõõtmisi. Tööaja mõõtmise tulemusi kasutatakse tööajanormide koostamisel. Ajanormid võimaldavad koostada töögraafikuid, määrata vajalikke tootmisvõimsusi, pidada nende kasutamise arvestust, luua töömotivatsiooni alus, mõõta sooritatud töö mahtu, määrata normide siduskohad ja jätkata normide täiustamist. [16, p.169] Käesoleva lõputöö ülesandeks oli koostada produktiivsust tõstvad operatsiooniajad juba töös olevatele sukatoodetele ettevõttes AGN OÜ. Probleemi tõstsid esile Soome spetsialistid, kelle arvamuse kohaselt sukaosakonna mudelitele kehtivad ajad on liiga pikad ning need tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Selgitamaks välja, kas ajad vastavad reaalselt tehtavatele sai koostatud normaalajauuringuid ning neid toetavaid tööpäevavaatlusi. Lisaks sai programmis SSD Pro4 koostatada igale mudelile standardajad, võttes aluseks ettevõttes tehtud videod tööopersatsioonide teostamisest. Lõputöö esimestes peatükkides on antud ülevaade ergonoomiliste nõuete alustaladest ja nende kinni pidamisest ettevõttes. AGN OÜ sukaosakonnas on järgitud üldisi ergonoomilisi nõudeid, kuid paari õmbleja töökoht vajab ümberpaigutamist. Sukkade lahti lõikaja ja aurutuskapi juures töötav inimene on paigutatud kohtadesse, kus puudub loomuliku valguse osakaal. Aurutuskappi ei ole tehnilistel põhjustel võimalik ümber paigutada, küll aga oleks võimalik aurutuskapi juures töötaja töötasapind tuua aurutuskapi tagant ette poole. Sellisel juhul paistaks ka temale olulisel määral päevavalgust. Sukkade lahti lõikaga töökoht on piiritletud kahest küljest seintega, ka tema töökoht tuleks tõsta koos masinaga tsehhi masinareas asuva reservmasina asemele. Uuritud on kahte 6-niidilisel topeltkatteõmblusmasinal töötava õmbleja töökohti. Tulemuste analüüsis on välja toodud soovitusi töökohal detailide ümberpaigutamiseks, tagamaks tulemuslikuma ja kiirema töö. Lisaks vaadeldi õmblejate päeva ergonoomilisest vaateväljast ja leiti, et pidev töökohalt liikumine on töötajate tervisele pigem hea, kuid sellega kaotatakse palju väärtuslikku tööaega. Üheks võimalikuks lahenduseks pakub autor suurendada töökorraldaja-jagaja töökohustusi mainitud ülesande võrra, ehk tema kohustuseks saaks pooltoodete kottide toimetamine töötajateni ja sealt ära. Liikumiseks kasutaksid õmblejad selleks ette nähtud taastusaega. Lisaks üldisele töökoha vaatlusele viidi läbi kahte tüüpi uuringuid: normaalajauuringuid ja tööpäeva pildistamist. Tööpäeva pildistamiseks nimetatakse tööpäeva struktuuri uuringut, mille eesmärgiks on töötada meetmed tööaja paremaks kasutamiseks. [16, p.240] Kellauuringuid teostades, ilmnes et õmblejad sooritavad tööetappe ette nähtust tunduvalt kiiremini. Suurimad vahed esinesid pikematel operatsioonidel. Erinevuste põhjused seisnevad erinevas vilumuses Eesti ja Soome operaatorite vahel, samuti mängib olulist rolli pooltoodete ja furnituuride paigutus töölaual ja ka ulatuskaugused. Oluline on ära märkida, et kõik Eesti sukaosakonnas töötavad õmblejad on ühel kindlal masinal väga vilunud ning see on ka üks peamistest põhjustest, miks normaalaegade vahed on märgatava erinevusega. Toetamaks normaalajauuringuid viidi läbi tööpäevavaatlusi. Vaatluste käigus selgusid asjaolud, miks töötajad on tööpäeva lõpuks väsinud ja mis põhjusel osa töötajatest teeb õhtul tunduvalt rohkem parandustöid. Selgus, et töötajad kasutavad oma tööpäeva võimalikult efektiivselt, ehk suurem osa ajast kulub etapiajaks, ning töölised ei kasuta ära ette nähtud aega taastumiseks ja tööpäeva lõpus hakkab tekkima vigu. Vead tähendavad lisaaega toodete parandamiseks ning sellega ka kokkuvõttes vähem toodangut. Puuduvad või liiga lühikesed puhkepausid põhjustavad aga pikas perspektiivis pingeid, ülekoormust ja stressi. Nimelt on ülepinge vältimise seisukohalt vajalik pidada puhkepause. Sagedased lühikesed puhkepausid kestusega 5-10 minutit on organismile kasulikumad kui pikad ja harvad pausid või veel vähem, pauside tegemata jätmine. [4, p.56] Vältimaks töötajate ülepinget ja muid tervisega seotud riske, tuleks õmblejaid informeerida pauside vajalikkusest ja nende taastusaja kasutamise olulisusest. Lõunapaus ei saa olla ainukene aeg puhkamiseks ja taastumiseks, mis antud osakonnas on tavaks saanud. Üheks võimaluseks on päevas ühes kindlal ajal tuled kustu panna, tekitades kunstlikult aja taastumiseks. Ideaalse variandi puhul otsustab inimene ise, millal on tal vaja aega tööst puhkamiseks, kui seda ei tehta, tuleb töökorraldajal-jagajal sekkuda. Ettevõttele on see eelkõige kasulik. Nimelt on töötajad motiveeritumad, vähem väsinud ja suudavad paremini keskenduda. Sellisel juhul esineb töös vähem vigu ja õmblejate tööviljakus on suurem. Käesolev töö andis AGN OÜ juhtkonnale ülevaate nende ettevõtte sukaosakonnas kehtivast ergonoomilisest olukorrast, tööliste etapi- ja taastusaja kasutamisest, töökohtade parendamisest ja ülevaate uutest koostatud operatsiooniaegadest hetkel töös olevatele sukamudelitele.

Abstract [en]

Graduation thesis „Organisation of Manufacturing Process of Tights Products at AGN OÜ“ is about developing new operation times to tights division, which started their work in May, 2014. AGN OÜ is mainly a producer of garments of knitted fabrics, although now they are sewing tights also. AGN is doing a contract work to a Finland company called Nanso Group OY. Since finland specialists expressed an opinon that operation times in tights divison are too long and should be recalculated. The main purpose in this thesis is to develop new operation times to differet tight- models that can be observed by the time the analyses are done. In order to get new operation times few studies will be done. For example working day observation and operation time studies. The first paragraph analysis ergonomic requirements and describes how they are observed in the tights division. All in all the requirements are followed in the company, but some working places needs to be reviewed. Also there are some weakness points in organizing division work. For exaple seamstresses are moving intermediate and also finished products by their own, while this can be done by the division manager. It saves time and effort, seamstresses can do their work successively and use the recovery time for walking and resting from work. A bigger theme named „technological part“ gives an overview of the sewing machines, materials that are used and also brief descriptions about models that are sewed in the course of time the researches will take place. In the table, there are all the models that are analysed and also the thicknesses of the artickles. Next bigger topic is about researches. Two types of studies were conducted. One was observational survey, where the author can map how seamstresses are using their working time and do they use their restoration time properly. Based on the survey of normal and standard time, new operation times were found. It is nessesary to do some normal and standard time studies to get precise overwiev how much time is spent on some model of tights. The differences can be caused by the fact that the worker who was studied in Finland worked with lower efficiency that the seamstresses who were studied in Estonia. Also the workers in Estonia are practised these specific models from day to day and they are high in productivity. Using SSD Pro4 durations of performing work and movements were measured. The comparision of obsevational survey and SSD studies revealed that seamstresses are working faster than SSD program counts. In the SSD program hands and fingers movements should be balanced, but in the real life seamstresses are doing fewer finger movement, because tha operation is so familiar to them. In a conclusion it is iportant to explain to the workers that they should use their restoration time properly. Some changes in working places must be done. Company should consider about taking new operation times in to use, because the new ones are more accurate than the old ones. Graduation thesis gives an overwiev about ergonomic situation in a company, the time use of seamstresses working in AGN OÜ tights divison, an overwiev about the products that are sewn in the divison and also results of the studies. Hopefully some beneficial advice that can be used in practice.

Item Type: thesis
Advisor: Kristi Lell
Subjects: Clothing and Textiles > Quality Management
Clothing and Textiles > Product Development
Clothing and Textiles > Field Studies
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Clothing Design and Technology
Depositing User: Siiri �isma
Date Deposited: 16 Jun 2015 07:25
Last Modified: 22 Apr 2016 09:17
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/1351

Actions (login required)

View Item View Item