TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Riide- ja erivarustuse vedude efektiivne korraldamine kaitseväes

Pärnaste, Hanno (2015) Riide- ja erivarustuse vedude efektiivne korraldamine kaitseväes. [thesis] [en] Efficient Organization of Clothing and Special Equipment Transportation in Estonian Defence Forces..

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (1MB) | Preview
[img]
Preview
PDF (lihtlitsents) - Supplemental Material
Download (405kB) | Preview

Abstract

Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada empiirilise uurimuse läbiviimise tulemusena Kaitseväes korraldatavate riide- ja erivarustuse vedude efektiivseks teostamiseks vajalikud tegevused lähtuvalt riigikaitse arengukavas (2013 - 2022) sätestatud põhimõtetele. Töö probleem seisneb selles, et riide ja erivarustuse vedude planeerimine ja teostamine vajab parendust. Selleks püstitati kolm uurimisküsimust. Kuivõrd efektiivselt on Kaitseväes korraldatud riide- ja erivarustuse veod? Kuivõrd erineb Kaitseväe poolt korraldatavate maanteevedude omahind erasektori (kolmanda osapoole 3PL) vedajate veohinnast? Milliseid muudatusi tuleks teha Kaitseväe allüksustele maanteevedude protsessi skeemi parendamisel? Lõputöö teoreetiline osa hõlmab ülevaadet TVJ-st ning Kaitseväes korraldavates maanteevedudest üldiselt ning kokkuvõtvalt võib öelda, et TVJ on Kaitseväe koosseisus olev logistikaüksus, mille ülesanne on tagada kogu Kaitseväe logistiline toetus nii rahu kui sõja ajal ja seda selleks, et ülejäänud Kaitseväe üksused saaksid täita neile määratud põhiülesandeid. Need ülesanded tulenevad riigikaitse arengukavast 2013 - 2022 (edaspidi RKAK) mis näitab, kui suurt vastutust kannab TVJ-s kogu Kaitseväe tagamisel erinevate materjalide, teenuste ja väljaõppega. Siiski võib öelda, et maanteetransport erasektoris ja Kaitseväes põhimõtetelt suures osas ei erine, sest Kaitseväe puhul on maanteetransport samuti reguleeritud rahvusvaheliste ja Eesti siseriikliku seadusandlusega (nt autoveo seadus jt), kuid oluline on silmas pidada Kaitseväe struktuurist ja ressurssidest tulenevaid aspekte, mida käesolevas töös on põhjalikult käsitletud. Lõputöö on kavandatud kvalitatiivse uurimusena, kus andmekogumis instrumendiks on poolstruktureeritud intervjuud ning dokumendianalüüs. Töö on läbi viidud tegevusuuringuna, mis jaotub kolmeks etapiks. Esimeses etapis viidi läbi ankeetintervjuud klientidega, eesmärgiga kaardistada probleem, teises etapis viidi läbi dokumendianalüüs, mis hõlmas arvutusi ja nende 50 võrdlust ning kolmandas etapis viidi läbi ankeetintervjuu riide- ja erivarustuse toetusgrupi ülemaga , eesmärgiga kaardistada võimalikud lahendused. Esimese ja teise etapi tulemused olid oluliseks sisendiks kolmandale etapile. Lõputöö praktiliseks väljundiks on kolmanda osapoole kaasamine Kaitseväe üleste maanteevedude korraldamisse, parendades sellega hetkel ebaefektiivselt toimivat süsteemi. Esimese lahendusena tuleks teha pikema perioodi põhjal samalaadseid arvutusi, mis annaksid ülevaate kolmanda osapoole ja Kaitseväe transpordi omahindadest. Tuleks välja arvutada aasta lõikes Kaitseväe poolt korraldatavate vedude tegelik maht ja sellega kaasnevad kulud. Lõpptulemusena peaks selguma kui palju on võimalik aastas maanteevedude korraldamise pealt säästa. Käesoleva töö raames selgus, et erasektori veohinnad on kordades odavamad Kaitseväe poolt teostatud maanteevedude omahinnast, mis tähendab, et kolmanda osapoole kaasamisega on võimalik säästa kulusid Kaitseväe üleselt. Lisaks kulude säästmisele vabaneb Kaitseväe jaoks väga oluline ressurss milleks on inimesed, keda saaks kasutada Kaitseväe põhifunktsioonide täitmises ja mis toetab ka riigikaitse arengukavas sätestatud põhimõtteid. Riigikaitse arengukava üks põhimõte on tsentraliseerimine ja sellega seoses teostatud struktuurimuudatused on tehtud selleks, et Kaitseväe struktuurüksused saaksid maksimaalselt keskenduda oma põhiülesannetele. Logistiliselt tähendab see seda, et kogu Kaitseväe logistiline toetamine on määratud TVJ ülesandeks, mis tähendab seda, et sõjaväelogistikutele pandud vastutusest sõltub kogu Kaitseväe tagamine. Kui varem oli see vastutus struktuurüksuste ülemate kanda, siis uue riigikaitse arengukavaga on see TVJ ülema ülesanne. Lõputöös läbiviidud uurimus täitis oma eesmärki ja tulemused näitasid, et Kaitseväes on vaja antud valdkonnas teha muudatusi, mis tagaks kvaliteetse teenuse osutamise klientidele ja seeläbi säästa kulusid Kaitseväe üleselt. Muudatuste läbiviimiseks tuleks põhjalikult analüüsida kolmanda osapoole transporditeenuse sisseostmist ja selle protsessiga kaasnevaid asjaolusid. Oluliseks sammuks on hankeprotsessi läbiviimine kolmanda osapoole leidmiseks.

Abstract [en]

The objective of this thesis was to determine the actions necessary to organize effectively the Defence Forces transportation of clothing and special equipment in accordance with the principles set forth in the National Defence Development Plan (2013 - 2022) via an empirical study. It has been determined that the planning and implementation of the transport of clothing and special equipment requires improvement. To this end, three research questions were posed: How effectively is the transportation of clothing and special equipment currently organised in the Defence Forces? How much does the cost of road freight transportation organised by the Defence Forces differ from that of private sector (third party 3PL) carriers? What changes should be made to improve the road freight transportation process for delivery of goods to the units of the Defence Forces? The theoretical part of the thesis includes an overview of the Support Command of the Estonian Defence Forces (SCEDF) as well as the organisation of freight transport in general within the Defence Forces. To summarise, it can be stated that the SCEDF is a logistical unit within the Defence Forces, which task is to ensure the logistical support of the entire Defence Forces both during peace and war, in order for the rest of the units to be able to fulfill their assigned core functions. These tasks arise from the National Defence Development Plan for 2013-2022 (hereinafter NDDP) and reveal the extent of the responsibility borne by the SCEDF to ensure the supply of various materials, services, and training to the entirety of the Defence Forces. However, it can be said that road transport of freight in the private sector and the Defence Forces do not differ greatly in principle, as the Defence Forces must also adhere to international and Estonian laws (eg Road Transport Act, etc.). It is also important to bear in mind the Defence 52 Forces organisational structure and aspects related to available resources; which are thoroughly covered in this present paper. The thesis has been planned as a qualitative study, where the primary data collection instruments were semi-structured interviews and document analysis. The work has been carried out as an activity study, divided into three phases. During the first phase, questionnaire interviews were conducted with clients with the aim of mapping the problem; analysis of documents was carried out during the second phase, including calculations and their comparisons; in the third phase, a questionnaire interview was conducted with the commander of the clothing and special equipment support unit, with the aim of mapping out possible solutions. The findings of the first and second phases provided important input to the third phase. The practical outcome of this thesis would be the involvement of a third party in the organization of Defence Forces freight road transportation, thereby improving the currently inefficient system. With the implementation of this solution, similar calculations should be conducted over a longer period, which would give an overview of the net costs of both third-party transportation and Defence Forces transportation. The actual annual volume and costs of Defence Forces freight transportation operations should be calculated. As a result, it should become clear as to how much savings could be realised annually on road transportation operations. During the conduction of this study, it became clear that private sector freight transportation rates are several times cheaper than the cost of Defence Forces organised road transport. This means that with third party involvement it will be possible to save costs across the Defence Forces structures. In addition to fiscal savings, it would free up important resources of the Defence Forces, the personnel who could then be utilised to fulfil core functions of the Defence Forces, which also supports the principles set out in the National Defence Development Plan. One of the principles set forth in the NDDP is that of centralization, related structural changes have been made to the structure of the Defence Forces so that units are able to fully focus on their core functions. Logistically, this means that the logistical support of the entire Defence Forces is assigned to the SCEDF, meaning that the functioning of the entire Defence Forces depends on the responsibility placed on military logistics personnel. In the past, this was the 53 responsibility of unit commanders; this responsibility has now been assigned to the commander of the SCEDF in the new National Defence Development Plan. The research conducted in the preparation of this work served its purpose, with the results showing that the Defence Forces must make changes in this field to ensure the provision of high-quality service to clients and save costs across the Defence Forces. In order to implement changes, a thorough analysis should be conducted of outsourcing freight transportation services and conditions related to this process. An important step will be the process of conducting a tender to find the third party.

Item Type: thesis
Advisor: Jelizaveta Janno
Subjects: Transport > Tansport of goods
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Hanno Pärnaste
Date Deposited: 18 Jun 2015 06:23
Last Modified: 18 Jun 2015 06:23
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/1114

Actions (login required)

View Item View Item