TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Autode hoolduste efektiivsemaks muutmine

Tero, Kristjan (2015) Autode hoolduste efektiivsemaks muutmine. [thesis] [en] Making Car Maintenance More Efficient.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (751kB)
[img] PDF - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (397kB)

Abstract

Autori poolt välja töötatud tööjärjekorra eelised tulevad välja just kahekesi töötades, kus üks mehaanik saab tegeleda arvutiga ning teine jätkab hoolduse teostamisega. Ainult tööjärjekorda muutes autor oma püstitatud eesmärgini ei jõudnud, vaid oli vaja ka vähendada aega, mis kulus töövahendite otsimiseks. Selle probleemi lahendas autor nii, et enne hoolduse algust tõid mehaanikud välja töövahendid, mida läks hoolduse teostamiseks vaja. Selliste muudatustega jõudis autor püstitatud eesmärgi täitmiseni, välja arvatud ühel korral, kus mehaanikul kulus autoga sissesõiduks keskmisest kauem aega. Selline probleem tekib tavaliselt siis, kui hooldusnõunik ei märgi töölehele auto asukohta või on vale asukoht märgitud. Uus tööjärjekord ei anna nii suurt efekti soodushoolduste puhul, kuna seal ei laeta autodele tarkvara uuendusi. Optimaalse tööjärjekorra väljatöötamisel autor keskendus peamiselt sellele, kuidas kasutatakse ära aeg, mis kulub arvutiga töötamisel. Mehaanik 1 puhul pidas hüpotees paika, kus viie hoolduse kokkuvõttes uut tööjärjekorda kasutades tegi mehaanik hooldused 130 minutit kiiremini ära tehase ette antud normist. Meeskonnad said samuti püstitatud hüpoteesi täitmisega hakkama. Viie hoolduse kokkuvõttes tegi meeskond 1 hooldused 273 minutit kiiremini tehase normist ning teine meeskond 232 minutit kiiremini. Vana tööjärjekorraga suutis mehaanik 1 päevas teha 5 hooldust ning uut tööjärjekorda järgides suudaks ta teha 7 hooldust päevas. Meeskond 1 suutis vana tööjärjekorraga päevas teha 7 hooldust ning uue tööjärjekorraga oleks võimalik teha 9 hooldust päevas. Meeskond kahe tööjärjekorra muutmine andis kõige suurema efekti, kus uut tööjärjekorda järgides suudetakse ära teha 9 hooldust päevas, algselt suudeti aga ainult 5 hooldust. Uurimustöös on välja toodud efektiivsuse kasv, kus võrreldakse vana tööjärjekorda uuega. Lisaks sellele arvutas autor välja, kui mitu hooldust suudeti päevas teha vana tööjärjekorraga ning kui palju uuega. Arvutused on tehtud ideaaltingimustes, kus ei esine ootamatuid tööseisakuid ning hooldust vajavad autod on enne broneeritud aega kohal. Selline töö on kasulik nii ettevõttele kui ka mehaanikutele ja kindlasti on kliendid õnnelikumad, kui nende autod saavad kiiresti valmis. Mehaanikute kuupalk on otseselt seotud töö kogusega, sest mida rohkem autosid nad päeva jooksul suudavad ära teha, seda suurem on nende palk. Klientide rahulolu on väga tähtis ettevõttele, mis omakorda suurendab ettevõtte käivet.

Abstract [en]

The topic of my graduation thesis is “Making car maintenance more efficient”. The graduation thesis is based on the maintenance works of Volvo cars in Info-Auto of Järve. The company is planning to introduce a new maintenance program where two mechanics are working together on the same car. The aim of the graduation thesis is to prepare the mechanics for introducing the new maintenance program more efficiently so that the teams of two mechanics could fulfill easier service operations, like changing engine oil and different filters, in at least 60 minutes. The task of the thesis is to solve the set hypotheses and prove that the overall time the teams waste on five services will be 200 minutes less than the manufacturer´s given standard. Secondly, that the overall time a mechanic wastes on five services will be 100 minutes less than the manufacturer´s given standard. To achieve the purpose it was necessary to work out the optimal mode of operations that the teams would follow. If it was not enough, the author had to find out the places where to minimize the time limit. During data collection period the author video recorded the work of one experienced mechanic and two teams. First recordings were made when the mechanics followed their own normal routines. After that author analyzed the recordings and worked out optimal mode of operations. When enough data had been collected the author calculated the efficiency before and after using the optimal mode of operations. The calculations were made in ideal conditions with no work stoppages and cars where there before booked time. Before using the optimal mode of operations Mechanic 1 could do five services per day and after he could do seven. With optimal mode of operations the work efficiency increased from 89.6% to 135.3%. Team 1 could do seven services per day before using the optimal mode of operations and after they could do nine. Their efficiency increased from 167.8 % to 202.2%. Using the optimal mode of operations had great effect on Team 2. Earlier they were able to do five services per day but after using the optimal mode of operations they could do nine. Their efficiency rose from 90.6% to 185.3%. The thesis achieved its purpose: as the maintenance becomes more efficient, the sales figures and company performance will increase, also the salaries of mechanics and customer satisfaction.

Item Type: thesis
Advisor: Alar Õige
Subjects: Transport > Automotive engineering > Autode hooldus, hooldusjaamad ja seadmed
Divisions: Institute of Engineering > Automotive Engineering
Depositing User: Kristjan Tero
Date Deposited: 18 Jun 2015 08:27
Last Modified: 18 Jun 2015 08:27
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/1022

Actions (login required)

View Item View Item